Autor: Mari-Liis Järg, täiskasvanutekoolitaja, DevelopDesign®

“Nii hea oli osaleda koolitusel, kus kogu koolituse sisu ei ole koolitaja monoloog”, ütles ühe kursuse lõpus koolitusel osaleja.

Olin üllatunud. See pani mind mõtlema, kuidas saab veel aastal 2021-gi juhtuda, et ainumas õpetamise-õppimise vorm on “istu ja kuula” ehk loeng selle kõige arhailisemas tähenduses. Teisest küljest, mõistsin, et ju siis polegi täiskasvanute koolitamisel aktiivõpe nii iseenesest mõistetav kui olin arvanud. Ja kindlasti ei soovi ma paigutada loengut meetodite prügikasti – ka sel õpetamise/õppimise viisil on oma koht kui arvestatakse õppijaga ja õppimise eeldusi. Kuid miks üldse aktiivõppe meetodeid kasutama peaks? Ja kuidas meetodeid valida?

Kõiki meeli haarav tegutsemine aitab õppida

Uuringute andmetele tuginedes, on üks peamine põhjus aktiivõppe meetodite rakendamiseks asjaolu, et inimaju tekitab tugevamaid seoseid õpitava kohta, olles aktiivõppe protsessis kui ta seda teeks passiivõppes. Seega peab koolitaja ülesandeks olema nende olukordade loomine koolitusel, kus lisaks teooria passiivsele kuulamisele, on haaratud nii inimese füüsis (nt liikumine), mõtteprotsessid (nt (varasema) kogemuse analüüs, vestlused grupikaaslastega, olulise sõnastamine, kirjutamine jms) kui ka tundeprotsessid (praktiline kogemus, positiivsete emotsioonide kogemist võivaldavad olukorrad jne). 

Õppimise eelduseks on positiivseid emotsioone tekitav, turvaline, õppimist soodustav keskkond

Inimene ei õpi kui ta tajub, et ta enesehinnang võib löögi alla sattuda. Ka ei õpi me siis kui kogeme ülemäärast emotsionaalset pinget, ärevust või hirmu. Meetodite valik peaks võõras grupis võimaldama piisavat tutvumist teiste grupiliikmetega, soodustama avatud ja sõbralikku õhkkonda, suunama õppijaid julge harjutamise suunas. Koolitaja saab oma hoiaku ja tegevustega siin palju ära teha. Eelkõige luues sobivat eelhäälestust, toetades õppijate eesmärgistamist ning refleksiooni.

Lähene ühele teemale erinevatest külgedest

Et meelde jätmine saaks toimuda, peaksime kasutama meetodeid, mis võimaldavad teemaga tegeleda erinevate nurkade alt. See on vajalik seostevõrgustiku loomiseks eelneva teadmise-kogemusega. Seega grupitöös asjade läbi arutamine, hiljem grupile esitlemine ja selle lisatud kirjalik eneserefleksioon jne ei ole tarbetu “nämmutamine”, vaid võimaldab ühe teemaga tegeleda läbi erinevate tegevuste. Mida erinevamaid linke ajul tekib, seda parem.

Lisaks õppimise eripärade teadvustamisele, on koolitusmeetodite sisulise valiku aluseid teisigi. Nende kohta saad lugeda rohkem artikli täispikast versioonist. Leiad selle koolitajatele/ täiskasvanute õpetajatele loodud tööriistakastist (vajuta siia). Uudista veel ka teisi artikleid siit