Autor: Kadri Kõiv, täiskasvanutekoolitaja, OÜ Loome, DevelopDesign®
Õppimise tulemuseks on muutus – inimese teadmistes, oskustes või hoiakutes. Õppimine võib toimuda nii teadvustatult ja planeeritult kui ka teadvustamata ja spontaanselt. Sageli käivitab õppimise mingisugune vastuoluline kogemus või küsimus, konkreetne vajadus. Õppimise käigus ei muutu ainult inimeste senine teadmiste-oskuste pagas, vaid toimub ka isiksuslik kasv.
Mida suurem on muutus, mida õppimine esile kutsub, seda tugevamalt võib õppija tunnetada survet enda senistele tõekspidamistele ja uskumustele. Need on kujunenud elu jooksul ja sügavalt seotud inimese arusaamisega iseendast ja maailmast. Mida suurem on tajutav surve, seda suurem on tõenäosus, et õppijas vallandub teatud laadi vastupanu muutusele. Seda ka juhul kui õppija ise on muutust igatsenud, sest vastupanu ei ole enamasti teadvustatud ja tahtlik. Erinevad autorid nimetavad õppimise ja üldisemalt arenguga kaasnevat vastuseisu erinevalt – resistentsus õppimisele, vastupanu, defensiivsus, õpibarjäär. Tegemist on õppija isiksusliku kasvu protsessi ilminguga – inimene on terviklik, õppimine puudutab inimese sügavamaid protsesse, enesekäsitlust, juba väljakujunenud mina-pilti, seda kas kinnistades või kõigutades.
Loe rohkem artikli täispikast versioonist. Toetudes steinerpedagoogika maailmas tuntud autori Coenraad Van Houten raamatule „Awakening the Will. Principles and Processes in Adult Learning“ avatakse artiklis õppimisega seonduvate psühholoogiliste barjääride tähendust ja antakse täiskasvanute koolitajatele mõned juhised, kuidas õppija isiksuslikku kasvu toetada. Leiad selle Erasmus+ projekti EFFECT raames koolitajatele/ täiskasvanute õpetajatele loodud tööriistakastist (vajuta siia). Uudista veel ka teisi artikleid siit.