Kuigi on rõõmustav, et elukestva õppimise idee on täiskasvanute hulgas üha rohkem omaks võetud ning suureneb ka õppes osalemine, siis näitab statistika ka seda, et rohkem õpivad need, kellel on juba kõrgem haridustase ning kes on harjunud õppima. Nii Eestis kui ka paljudes Euroopa riikides on viimastel aastatel erilist tähelepanu pööratud eelkõige just madala haridustasemega inimeste toetamisele, et suurendada nende õppesse tagasipöördumist kui ka õpingute edukat lõpetamist. Erinevad uuringud ja raportid rõhutavad erialaste teadmiste ning oskuste kõrval üldoskuste arendamise vajalikkust. Viimaste kujunemise toetamine erineb aga ehk senistest klassikalisematest õpetamisviisidest ning eeldavad õppijakeskset lähenemist ja õppijate individuaalsusega arvestamist. See aga omakorda eeldab õpetajatelt mõtteviisi muutust õpetamiskeskselt lähenemiselt õppijakesksele ning sobivate metoodikate tundmist ning rakendamise oskust. Elukestva õppe olulisuse suurenemine ja üldpädevuste arendamise vajalikkus muudab formaalharidussüsteemi kuuluvate haridusasutuste (nt täiskasvanute gümnaasiumite, kutse- ja ülikoolide) õppe läbiviimise lähtekohti ning kõige rohkem puudutab see just õpetajaid. Projektis keskendutaksegi just nendele õpetajatele, kelle praeguste ja tulevaste õppijate haridustee on varasemalt katkenud ja kes seetõttu vajavad lisaks ainealaste teadmiste ning oskuste täiendamisele ka toetust üldpädevuste arendamisel.